Suvelillede paljundamine.

 Miks eelistada generatiivset paljundamist? Kuidas see toimub?

Generatiivne paljundamine tähendab paljundamist seemnetega. Uute taimede kasvatamise puhul seemnest on kahtlemata eeliseks saadaolevate seemnete väga suur sortiment, kuid see nõuab aega ja igapäevast hoolt, samuti sobivat ruumi. Just sobiva ruumi puudusel kasvatatakse kodudes taimi tihtipeale ette aknalaual ja tüüpiliseks probleemiks saab noortaimede väljavenimine, sest enamasti ei ole piisavalt valgust, samuti on temperatuur liiga kõrge. Väljaveninud taimed on aga haprad, haigustele vastuvõtlikud ega jää tihtipeale pärast kasvukohale istutamist ellu. Olen ka ise kodustes tingimustes niimoodi pusinud ja seda kogenud.
Seetõttu ma ei julgekski soovitada kitsastes koduoludes ettekasvatatavaid suvelilli seemnest kasvatada. See on päris kurb tunne, kui hoole ja armastusega poputatud külv ikkagi hukka läheb.
Pigem siis juba teha see väljaminek ja osta puukoolist või aianduskeskusest korralikud noortaimed.
Taimede valik on muidugi sel juhul palju väiksem.

Lihtsam on nende suvelilledega, mis on kiire kasvuperioodiga (külvist õitsemiseni 8...9 nädalat) ning mida annab seemnest otse kasvukohale külvata. Lilleilu ja liigirikkust on siingi piisavalt - harilik kosmos, lõhnav lillhernes, aed-puhmikmalts ehk aedkohhia, harilik rukkilill, harilik saialill, mungalill, magun, päevalill, kivikilbik, jaanikakar jt.
Avamaale saab külvata, kui ööpäeva keskmine temperatuur jääb üle 10ˇ C ning suuremat öökülmaohtu pole. Külvatakse ridadena või hajusalt, taimede vahekaugus sõltuvalt liigist on 10...30 cm. Hajuskülvi puhul on hea nipp külvilappide piirjoonte tähistamine liivaga. Tärganud taimed tuleb vajadusel harvendada. Reaskülvi puhul on lihtsam märgata ja välja tõmmata tärkavaid umbrohte.

 Kui aga katmikala (kasvuhoone) on olemas ja ei pea paljuks vähekest mässamist külvikastide, kastmise, pikeerimise ja muu poputamisega, siis pakuvad ettekasvatatavad seemnest paljundatud suvelilled ohtralt rõõmu oma varajase õitsemisega. Lisaväärtuse annab isetegemine - ja see on ju kõige suurem rõõm.

Suvelilled, mis on kõige pikema kasvuperioodiga: külvist õitsemiseni kulub 13...14 nädalat, seemned külvatakse katmikalale veebruaris - alatiõitsev begoonia, suvilevkoi, suvileeklill, sinilobeelia, leeksalvei, aed-raudürt, hübriidpetuunia.

Keskmise kasvuperioodiga ettekasvatatavad suvelilled: külvist õitsemiseni 10...12 nädalat, külvatakse märtsis - peiulill, õlelill, kattelehine käokuld, vilt-ristirohi, riitsinus, lõvilõug, vanikkuljus, heliotroop.

Sõltuvalt seemnete suurusest kasutatakse ettekülviks külvikaste, külvikarpe, külvikassette, väikesi potte või turbatablette. Taaskasutusehuvilised võivad kassettide ja väikeste pottide asemel katsetada ka  munarestide, ajalehetorbikute, jogurtitopside jm säärase kraamiga, kuid tähelepanu tuleb pöörata sellele, et liigne niiskus peab saama potipõhjast välja liikuda.
Külvikast või külvikarp valitakse siis, kui seemned on väga väikesed (nt sinilobeelia, mehhiko päsmaslill). Külvikasti eelistatakse juhul, kui seemneid on väga palju. Kast või karp täidetakse kasvuturbaga ääretasa, eemaldatakse suuremad tükid, millest juured läbi ei kasva ja koputatakse tihenduslauaga tasaseks. Eriti peened seemned (nt begoonia) segatakse liivaga, siis on neid lihtsam külvata. Külv kaetakse kolmekordse seemne paksuse pestud liiva kihiga. Erandiks on ülitillukesed ja valgusidanevad seemned, mis vajutatakse õrnalt tihenduslauaga vastu mullapinda. Külvikast on mõttekas katta klaasiga, see suurendab niiskust mullas. Kui hakkavad ilmuma tõusmed, tuleb klaas eemaldada.
Külvikassett või potid valitakse juhul, kui seemned on nii suured, et neid saab ühekaupa külvata. Pliiatsi, oksa või pikeerpulgaga tehakse ava, mille sügavus on ca kolmekordse seemne suurune.
Kassetti sobib külvata nt pruudisõle, peiulille ja ilukapsa seemneid; pottidesse veel suuremaid seemneid, nt. päevalill, saialill, riitsinus, lillhernes jt.
Turbatablette sobib kasutada juhul, kui külvatavaid seemneid on vähe ja neid saab ühekaupa külvata.
Turbatablette tuleb enne kasutamist niisutada, nad on kaetud kangaga ja imavad end vett täis.

Külvikast.

Külvikassett

Tärganud taimekesed külvikassetis.

Taaskasutussõbralik alternatiiv külvikassettidele.

Turbatabletid.

Külvijärgne hooldus. Idanemiseks soodne temperatuur jääb vahemikku + 18...+25ˇC.
Idanemiseks ei ole valgust vaja, välja arvatud valgusidanevate seemnete puhul.
Taimed, mille seemned külvati külvikasti või karpi, tuleb pikeerida külvikassettidesse või pottidesse, kui nad on jõudnud idulehtede faasi. See on vajalik parema valgustatuse tagamiseks, kuna ülitillukestest seemnetest külvatud taimed  tärkavad väga tihedalt üksteise kõrval. Pikeerimiseks kasutatakse pikeerimispulka ja teatavaid kindlaid töövõtteid, mis aitavad taime mitte vigastada. Pikeerimise käigus näpistatakse ära juureots - see ergutab taime tugevat harunevat juurt kasvatama. Ainult väga tillukestel taimedel juuri ei näpistata (nt sinilobeelia).
3...4 nädala pärast, kui taimede lehed juba omavahel kokku puutuvad, tuleb pikeeritud taimed pottidesse ümber istutada ehk potistada.
Kastmisel tuleb olla ettevaatlik, et seemneid ja hiljem ka tärganud taimi mitte laiali uhuda. Vajadusel tuleb kasutada piserdamist nt veepritsiga või aiapritsiga. Vesi peab olema eelsoojendatud +18ˇ C-ni. Tuleb jälgida, et külvid läbi ei kuivaks. Kasta ei ole hea kespäeval, kui vee aurustumine on väga intensiivne. Vajadusel tuleb taimi varjutada varjutuskangaga.


Kasutatud kirjandus:
Briti Kuninglik Aiandusselts "Praktiline aiapidaja käsiraamat", Maalehe raamat 2003;
Katrin Uurman "Suvelillede generatiivne paljundamine", Räpina Aianduskooli õppematerjal: http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine
Pildimaterjal: http://www.pinterest.com/search/pins/?q=seeds&term_meta[]=seeds|typed
http://www.hortes.ee/est/seemned-sibulad/kulvitarbed