Lillede klassifikatsioon
Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest?
Üheaastased lilled ehk suvikud on taimed, mis idanevad seemnest, õitsevad, viljuvad, kasvatavad seemned ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.
Üheaastased on näiteks rukkilill, saialill, lobeelia, petuunia, peiulill, päevakübar, aedaster; kõrgekasvulistest päevalill, aedkohhia, kosmos; ronitaimedest mungalill, lillhernes jne.
Suvelillede mõiste on laiem, siia hulka loetakse lisaks üheaastastele lilledele ka funktsionaalsed suvelilled, mis tegelikult on püsikud (külmaõrnad, kiirekasvulised või lühiealised; samuti troopilist päritolu toataimed), kuid mida meie kliimas on otstabekam kasvatada ainult ühe vegetatsiooniperioodi jooksul (näiteks vanikkuljus, mehhiko päsmaslill, suur lõvilõug, leeksalvei). Mõningaid kaheaastaseid taimi kasvatatakse samuti suvikutena, kuna dekoratiivset väärtust omab ainult nende lehestik (lehtkapsas, hõbesalvei, vilt-ristirohi).
Kaheaastased lilled on eluvorm, kus taimede elutsükkel vältab kaks aastat. Esimesel vegetatsiooniperioodil kasvatab taim koos juurega varred ja lehed (nn vegetatiivsed struktruurid), teisel vegetatsiooniperioodil fertiilsed osad – õied ja viljad - ning pärast õitsemist ja viljumist teisel aastal taim ka sureb. Seega õitsevad ja viljuvad ka kaheaastased taimed vaid kord elus.
Enamiku kaheaastaste taimede õitsemise eelduseks on külm periood kahe vegetatsiooniperioodi vahel (parasvöötmes talv). Kaheaastaste taimede kunstlikuks elutsükli kiirendamiseks kasutatakse mõnikord jarovisatsiooni ehk vernalisatsiooni – see on õite moodustumise esilekutsumine ja kiirendamine madala positiivse (alla 8 ˇC) temperatuuri toimel. Vernalisatsioon võib toimuda ka looduslikult, kui taime mõjutab madal talvine temperatuur.
Võrreldes ühe- ja mitmeaastaste rohttaimedega on taimeriigis kaheaastasi taimi tühine osa.
Eestis kasvavad kaheaastastest taimedest looduslikult näiteks ussikeel ja üheksavägine. Kaheaastased on ka näiteks petersell, aedkannike, võõrasema, aed-lõosilm, keskmine kellukas, kuldlakk ja aed-kuukress. Mõned nö kaheaastased lilled on tegelikult lühiealised püsikud, kuid neid kasvatatakse kaheaastastena, kuna nad õitsevad kõige paremini teisel aastal (verev sõrmkübar, aed-tokkroos, harilik kirikakar, habenelk).
- Mitmeaastaste taimede ehk püsikute, püsilillede elutsükkel kestab normaaltingimustel alati üle kahe aasta. Nad õitsevad ja viljuvad oma eluea jooksul korduvalt. Kui nad on kord juba kohanenud, võivad ühel ja samal kasvukohal püsida ja õitseda aastaid ning moodustada lõpuks suuri kogumikke.
Tavaliselt moodustavad püsikud igal aastal maapealsed osad (varred, õied ja viljad). Talvel nende võsud (ehk maapealsed osad) üldjuhul hävivad, säilivad üksnes maa-alused organid - risoomid, juured, mugulad, sibulad. Vähestel liikidel säilivad ka maapealsed osad, neid nimetatakse igihaljasteks (näiteks bergeenia). Sageli loetakse püsilillede hulka ka poolpõõsaid (liivatee, naistepuna jt).
Püsilillede valik on tohutult suur, neid on kõikvõimaliku kõrguse, kasvukuju (haabituse), õite kuju ja kasvukoha eelistusega. Püsilillede hulka loetakse ka sibullilled.
Püsikud on näiteks aed-kukekannus, aedmonarda, budleia, emajuur, priimula, pojeng, lavendel, tokkroos, lumeroos, kurekell, neiusilm, siilkübar jne jne.
Mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobivale kasvukohale (valgus, soojus, mulla viljakus, niiskus)? Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada?
- Valgus on vajalik taimedele fotosünteesiks, st orgaanilise aine loomiseks. Enamus seemneid ei vaja idanemiseks oluliselt valgust, väljaarvatud valgusidanejad, näiteks rododendron, helmikpööris. Kui üritada selliste taimede seemneid idandada paksu mullakihi all, ei tõuse mullast mingit taime. Kasvu algusfaasis on aga kõigil taimedel palju valgust vaja - muidu venivad noortaimede varrekesed väga pikaks ja lehed jäävad kahvatuks. Taimede vajadus valguse järgi on erinev ka sõltuvalt taime arengufaasist - valgust pole nii palju vaja, kui lillehakatis on noortaime faasist juba väljas ja kasvatab esimesi pärislehti. Sel ajal võivad liigne päike koos kuumusega noore taime lihtsalt ära kõrvetada. Väga erinevad on erinevate kasvukohtade taimede vajadused otsese päikesekiirguse järele. Näiteks varjulembene taim hosta ei talu ülemäärast päikesekiirgust, lehed jäävad kiduraks ja taim ise kasvult väikeseks.Valgusnõudik päevalill jällegi jääb varjus hätta, kogu tema jõud kulub varre pikakskasvatamisele, et päikeseni sirutuda ja ilmselt õitsemiseni ta ei jõuagi, sest enne lõpeb vegetatsiooniperiood.
Erineva valgusnõudlusega taimi:
- Soojus on ülioluline kogu kasvuperioodil, alates seemnete idanemisest. Kui sooja ei ole, siis seemned ei idane. Kõige intensiivsem taimede kasv on temperatuuril 15-20 (25)°C. Kui näiteks külmaõrnad soojas ruumis ettekasvatatud taimed liiga vara välja istutada, võivad nad harjumatu külma käes hukkuda. Temperatuurid alla 0°C kasvuajal kahjustavad igal juhul taimede kasvu, kuigi lühiajaliselt võivad mõned taimed kasvuajal taluda ka mõnd miinuskraadi. Kõrgete temperatuuride juures algavad kahjustused taimedel alates 45°C (algab valkude koagulatsioon).
Kes kardab külma:
 |
| Kukehari (Sedum) lepib nii suvekuuma kui ka sügisjahedusega. http://www... |
- Mulla viljakus on mulla võime varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kõik need omadused on tagatud struktuurses mullas. Muld, vesi ja õhk on omavahel dünaamilises seoses - mida rohkem on mullas vett, seda vähem õhku ja vastupidi. Kui mullas on vähe õhku, tekib juurtel hapnikupuudus ja hakkavad toimuma protsessid, mille tagajärjel tekib mulda mitmesuguseid taimedele mürgiseid ühendeid (samuti ei lagundata taimede juureeritisi). Liivmuldadel on mullaosakesed suured ja nende vahelised poorid samuti suured. Seetõttu on liivmuldadel hea vee läbilaskvus, kuid halb vee kinnipidamisvõime. Savimuldadel on vastupidi. Struktuursel mullal on mõlemale mullale omased positiivsed tunnused: hoiab tugevalt vett kinni, kuid liigveel on lihtne ära vajuda. Kui jätta muld väetamata ja kobestamata, siis mulla õhustatus väheneb. Edasi sõltub juba taime leplikkusest, kas ta saab hakkama, kuivab ära või mädaneb liigniiskuse kätte. Omaette teema on mulla aluselisus ja happelisus. Enamus taimi eelistab neutraalset või kergelt aluselist pinnast. Hapulembesed on vaid turbaaia taimed ja looduslikud rabataimed (näiteks kanarbik).
Erinev nõudlikkus mulla suhtes:
- Niiskus on kasvuks ülioluline, kuid sõltuvalt taimest ja kasvuperioodist vajadus selle järgi jällegi väga erinev. Kõige suurem niiskusvajadus on idanemisperioodil, samuti juurdumisperioodil pärast ümberistutamist. Õite ning viljade moodustumise ja küpsemise perioodil ka. Näiteks mägisibul liigniiskes mullas ilmselt ellu ei jää. Võhumõõk ja murtudsüda jällegi kiratseksid kuivas kasvukohas ning ei õitseks üldse või kuivaksid päris ära.
Kiviktaimlast tiigini:
 |
| Võhumõõk vajab niiskust: Siberi võhumõõk (Iris sibirica) http://www... |
Morfoloogiline võrdlev tabel kolme vabalt valitud sugukonna näitel:
Mõned tulikalised:
 |
| Primitiivne õietüüp, südajas lihtleht: Harilik varsakabi (Caltha palustris) http:... |
Liblikõielised:
 |
Tiivuline vars ja köitraod: Lõhnav lillhernes (Lathyrus odoratus) http:/king...
|
 |
| Sõrmjagune leht, õied sarikais: Hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) http... |
|
Korvõielised:
 |
| Rohelised üldkatise lehed ja lopsakad keelõied: Aedaster (Callistephus) http... |
 |
| Lehed vastakud: Maapirn ehk mugulpäevalill (Helianthus tuberosus) http:... |
Kasutatud kirjandus:
Õppematerjal Räpina aianduskooli kodulehel:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/;
Katrin Uurman "Taimede kasvu ja arengut mõjutavad tegurid", Räpina aianduskool 2009:
http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/;
Malle Leht "Taimede määramistunnused", Eesti Maaülikool 2011;
Andro Otsus "Maaviljelus. Konspekt maastikuehituse erialale", Luua Aianduskool 2004;
Wikipeedia;
Eesti Entsüklopeedia;
Briti Kuninglik Aiandusselts, "Praktiline aiapidaja käsiraamat", Maalehe Raamat 2003;
Sinikka Piippo, Ulla Salo "Meelte ja tunnete taimed", Varrak 2007;
Aarne Kähr "Ronitaimed", Kodukiri 2010;
Katrin Uverskaja "Talikülv. Hobiaedniku eksperimendid", Varrak 2013
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar