Turbapeenra rajamine ja hooldus

Hansaplanti videod turbapeenra rajamisest:

ja veel üks video, mida otse üles laadida ei õnnestunud: http://www.hansaplant.ee...

Materjal Hansaplanti kodulehelt: http://www.hansaplant.ee...

Marjasoo talu juhendid: http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/turbaaed...
ja http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/aiakujundus...

Rodoaia kodulehel: http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine...


Turbaaed rajatakse, kui sooviks on kasvatada hapulembeseid taimi, st taimi, mis vajavad happelise reaktsiooniga mulda (pH 4,5 - 5,5)  Eelkõige on nendeks kõik kanarbikulised (mustikad, pohlad, jõhvikad, kanarbikud, eerikad jt), millede hulka kuuluvad ka armastatud turbaaia taimed rododendronid. Peale kanarbikuliste on hapulembesed näiteks ka hortensiad, mägi-võlupõõsad, magnooliad jt.

Tüüpiliselt rajatakse turbapeenar maapealsena. See tähendab, et istutusala ei ole vaja läbi kaevata, vaid see kaetakse peenravaibaga, mille peale laotatakse kogu turbabaia kraam.

Peenravaibal on mitu otstarvet. Esiteks isoleerib ta olemasoleva pinnase, mis on neutraalse või aluselise reaktsiooniga. Teiseks takistab ta umbrohu levikut. Ning kolmanadaks, kuna turbaaed rajatakse sageli puude alla, takistab ta puujuurte ülestungimist.

Turbaaed on mõistlik rajada puude alla, kuna igihaljad taimed (paljud rododendonite liigid, jõhvikad, pohlad, kalmiad ja küüvitsad) kardavad kevadist päikesepõletust. Kui kasvatatakse ainult heitlehiseid liike, siis võib aia rajada ka päikeselisele kasvukohale. Kui sooviks on kasvatada kultuurmustikat või pohla, siis selline peenar tuleb kindlasti rajada päikeselisse kohta.

Kõige lihtsam on turbaaia serv laduda turbapätsidest. Enne ladumist tuleb pätsid vette uputada, et nad end vett täis imaksid. Pätside otsad lõigatakse kööginoaga sirgeks ja täpselt sellise nurga all, et pätsid tihedalt kokku istuksid. Esiserv lõigatakse samuti kööginoaga kergelt kaardu. Peenra kõrguseks tehakse 1-2 pätsikihti. Rohkem polegi vaja, sest rododendronite juured on pinnapealsed ega ulatu sügavamale kui 25 - 30 cm. Äärisena võib kasutada turbapätside asemel ka kive või näiteks puunotte. 

Kui serv on valmis, tuleb peenra sisu täita freesturbaga. Ostetav turvas olgu puhas, hapu, neutraliseerimata ja väetamata. Hea oleks turbale sisse segada männikoort, siis ei vaju peenar liiga tihkeks. Männikoor kõduneb väga aeglaselt, parandab turba struktuuri ja samas eralduvad kõdunemise käigus vajalikud toitained. Enne istutamist tuleb turvas korralikult läbi kasta, ning vett kulub selleks kõvasti.

Istutamisel on tark eelistada nooremaid taimi, sest need kohanevad kergemini ja lähevad paremini kasvama. Taimede paigutamisel tuleks arvestada nende erineva toitainevajadusega. Rododendronite toitainevajadus on tagasihoidlik, samas kui näiteks hortensiad on ses osas nõudlikumad. Seega ei saa neid segiläbi istutada, vaid tuleb tekitada tsoonid. Kõigile turbaaia taimedele sobib kloorivaba kompleksväetis NPK 10 - 10 - 20. Väetada võiks lahja kastmisveega (10 - 20 g / 10 l vee kohta)  kolm - neli korda suve esimeses pooles. Turbaaia väetamiseks on olemas ka spetsiaalne rodoväetis või mustikaväetis ning ka ühekordse varakevadise väetamisega saavad rododenronid ja teised vähenõudlikud toitujad (pohlad, mustikad, rodod) tegelikult terve aasta hakkama. Jõhvikaid väetada ei maksa. Jõhvikad vajavad kasvamiseks teistest turbaaia taimedest niiskemat keskkonda, pigem juba midagi soo-sarnast.

Taimede vahed on hea katta multšiga, turbaaeda sobib selleks kõige paremini puukooremultš. Multš on nägus, kuid lisaks aitab ta hoida palavate ilmadega turvast niiskena. Turbaaia veevajadus on kuival ajal kord nädalas 10 l / 1 m2 kohta. Ja veel - rododendronid ei talu, kui nende ümbrust läbi kaevatakse ja õhustatakse.
Kui on soov äärepätsidele sammal peale kasvatada, siis võiks neid paar korda  suve jooksul kisselliga kasta.

Rododendronitel tuleb esimestel kasvuaastatel ladvapungad ära näpistada, et soodustada põõsa harunemist ja kompaktse kasvukuju tekkimist. Äraõitsenud õied tuleb eemaldada. Mustikapõõsaid noorendatakse analoogselt sõstrapõõsastega, pohla ja jõhvikat ei lõigata.

Taimed, mida turbaaias saab kasvatada:
rabamurakas (Rubus chamaemorus), ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) , raba-jänesvill (Trichophorum cespitosum), talihali (Gaultheria), roomav akakapsas (Ajuga reptans), südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia), hostad (Hosta), jalgleht (Podophyllum), kilpleht (Darmera peltata), harilik metspipar (Asarum europaeum), harilik soopihl (Potentilla palustris), hanijalg (Potentilla anserina); puittaimedest hortensia (Hydrangea), magnoolia (Magnolia),  harilik porss (Myrica gale) ning kanarbikulised rododendron (Rhododendron), mustikas (Vaccinium), harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea), harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris), kanarbik (Calluna vulgaris), eerika (Erica), harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), sookail (Ledum palustre), kalmia (Kalmia), küüvits (Andromeda), samuti okaspuude väikesekasvulised- ja kääbusvormid.

Allikateks kasutatud materjalid tundusid kõik usaldusväärsed. Hansaplanti videotel ja tekstimaterjalil oli põhirõhk rajamise juhistel, see on ka loogiline, kuna nende eesmärk on ju klienti meelitada ostma vajalikke taimi, turvast ning väetisi. Samas juhised olid lihtsad, loogilised ja arusaadavad. Marjasoo talu juhend on põhirõhuga kodumaiste metsamarjade kasvatamisel. On tunda, et teksti koostanud inimene tegeleb reaalselt ja igapäevaselt turbaaia hooldamisega ja marjade kasvatamisega.

Valitud materjalides oli peaasjalikult ja väga põhjalikult juttu eeskätt rododendronitest. Rohkem oleks lisaks rododele ja metsamarjadele (ehk siis kanarbikulistele) tahtnud teada ka teistest rohttaimedest, mida on võimalik turbaaias ehk hapul mullal ja enamasti poolvarjus kasvatada.

Kasutatud kirjandus lisaks ülalpool olevatele:
Pentti Alanko "Püsililled", Varrak 2009;
Wikipeedia;
Eestikeelsete taimenimede register: http://www.ut.ee/taimenimed/taimenimed...