Köögiviljad ja maitsetaimed
Harilik artišokk
 |
| http://fioremarketcafe... |
Valisin tutvustamiseks köögivilja, mida kasvatatakse Eestis veel üpris vähe.
Oleme harjunud, et artišoki näol on tegu eksootilise võõramaise viljaga - kuid ka tomat, porgand ja kartul olid veel mõni aastasada tagasi Eestis üsna tundmatud.
Harilik artišokk (Cynara scolymus, Cynara cardunculus) on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane köögivili. Tema looduslik kodumaa on Etioopia, kust ta laienes esialgu Egiptuseni ja jõudis sealtkaudu Euroopasse.
Artišokk gurmaanide menüüs
Toiduks tarvitatakse artišoki lihavat noore õisiku põhja koos õisikut katvate soomuste alumise osaga. Maitselt meenutab see kreeka pähklit. Süüakse keedetult või hautatult, valmistatakse püreesid ja kastmeid.
Artišoki õisik sisaldab 15 % süsivesikuid (sh seedimist soodustavat inuliini) erinevaid aromaatseid ja parkaineid, vitamiinidest askorbiinhapet, B-grupi vitamiine ja karotiini, samuti antioksüdandina toimivat tsinargiini.
Toiduks tarvitatakse artišoki lihavat noore õisiku põhja koos õisikut katvate soomuste alumise osaga. Maitselt meenutab see kreeka pähklit. Süüakse keedetult või hautatult, valmistatakse püreesid ja kastmeid.
Artišoki õisik sisaldab 15 % süsivesikuid (sh seedimist soodustavat inuliini) erinevaid aromaatseid ja parkaineid, vitamiinidest askorbiinhapet, B-grupi vitamiine ja karotiini, samuti antioksüdandina toimivat tsinargiini.
 |
| Artišoki söödavad õisikupõhjad puhastatult: https://www.pinterest.com... |
Raviomadused
Lisaks on artišokk ka tuntud ravimtaim, teda on kasutatud
 |
| Hariliku artišoki õied meenutavad karuohakat: http://planteaz.blogspot.com... |
sel eesmärgil juba üle 2000 aasta.
Temas leiduvad ühendid mõjuvad soodsalt maksatalitlusele, sapitööle ja seedetegevusele, ta mõjutab veresuhkru taset ja seepärast on tal oma koht ka suhkruhaigete menüüs. Ravitoimega mahla valmistamiseks võib kasutada taime kõiki osi, ka juuri. Noori lehti ja võrseid süüakse raviotstarbel toorsalatites ja suppides, neist võib ka teed valmistada.
Välimus
Artišokk on väga dekoratiivne, mistõttu teda kasvatatakse palju ka ilutaimena.
Harilikul artišokil on suured hallikasrohelised sulglõhised lehed, mis kasvu algul moodustavad ilusa leheroseti.
Temas leiduvad ühendid mõjuvad soodsalt maksatalitlusele, sapitööle ja seedetegevusele, ta mõjutab veresuhkru taset ja seepärast on tal oma koht ka suhkruhaigete menüüs. Ravitoimega mahla valmistamiseks võib kasutada taime kõiki osi, ka juuri. Noori lehti ja võrseid süüakse raviotstarbel toorsalatites ja suppides, neist võib ka teed valmistada.
Välimus
Artišokk on väga dekoratiivne, mistõttu teda kasvatatakse palju ka ilutaimena.
Harilikul artišokil on suured hallikasrohelised sulglõhised lehed, mis kasvu algul moodustavad ilusa leheroseti.
Õisiku vars on väheharunev ja kasvab kuni 1,5 m kõrguseks.
Õisik on 7-10 cm läbimõõduga, helesiniste või lillade õitega, kaetud roheliste või tumelillade soomustega. Kogu taim sarnaneb väliselt karuohakaga.
Kasvatamine
Kasvatamine
Meie oludes võib artišokki kasvatada nii üheaastasena kui püsikuna.
Seemneid leotatakse enne külvi 10-12 tundi ja külvatakse märtsis-aprillis külvikasti vahekaugusega 8-10 cm. Idanemiseks vajalik temperatuur on 20 - 25ˇ C. Külvikastist pikeeritakse taimed esimese pärislehe ilmumisel pottidesse. Istikute soodsaim kasvutemperatuur on 12-15ˇ C. Eelnevalt karastatud taimed istutatakse avamaale pärast öökülmaohu möödumist, juuni algul.
Artišokk vajab kasvamiseks sügavapõhjalist, niisket, toitaineterikast mulda. Kasvukoht peab olema päikesepaisteline ja tuulte eest kaitstud. 30 cm sügavusse istutusauku lisatakse komposti või kõdusõnnikut ning istutatakse taimed koos potis oleva mullapalliga 5 cm endisest sügavamale.
Artišoki seemned võib külvata ka suvel vahetult kasvukohale, kuid siis saab esimese saagi alles järgmisel aastal.
Pistikutega paljundamisel lõigatakse varakevadel emataimedelt terava noaga juurepistikud ning istutatakse pottidesse, kus neid kasvatatakse kuni öökülmaohu möödumiseni.
Kasvuajal vajab artišokk rohkesti niiskust ja taimetoitaineid. Puuduliku niiskuse korral jäävad õisikud väikeks ja maitselt tuimadeks.
Hästi mõjub suvine kastmine 0,2 - 0,3 % lämmastikväetise lahusega iga paari nädala tagant. Selleks sobib ka lahjendatud virts. Lämmastikuga väetamine tuleb lõpetada hiljemalt augusti alguses.
Püsikuna kasvatades võiks lisada sügisel 15 - 20 g kaaliumkloriidi 1 m2 kohta.
Ühele taimele jäetakse kasvama 2 - 3 õisikut - suurema arvu korra jäävad õisikud väikeseks. Õisikud koristatakse, kui soomused hakkavad avanema, kuid õievärvust pole veel näha.
Jaheda suve korral ei pruugi saak avamaal valmida. Siis lõigatakse taim öökülmade eel maha või kaevatakse juurtega välja ning viiakse lavasse, kasvuhoonesse või keldrisse järelvalmima. Taimed asetatakse püstasendisse, juurte või varrega niiskesse liiva.
Teine võimalus on taimed kasvukohal kattelooriga katta.
Jaheda suve korral ei pruugi saak avamaal valmida. Siis lõigatakse taim öökülmade eel maha või kaevatakse juurtega välja ning viiakse lavasse, kasvuhoonesse või keldrisse järelvalmima. Taimed asetatakse püstasendisse, juurte või varrega niiskesse liiva.
Teine võimalus on taimed kasvukohal kattelooriga katta.
Artišokk on võrdlemisi külmaõrn, taimed taluvad öökulma kuni -3ˇ C, õisikud kuni -1ˇ C. Püsikuna võib teda samal kasvukohal kasvatada 3 - 4 aastat. Püsikuna kasvatades tuleb enne külmade saabumist artišoki maapealne osa 10-15 cm kõrguselt maha lõigata ja kuhjata taime ümber umbes 20 cm paksune kiht kompstmulda, turvast või kõdusõnnikut, selle peale kiht puulehti (parimad on tammelehed) ja kõige peale panna kuuseoksad. Talvekate eemaldatakse aprilli lõpus. Taimed võib ka talveks maast välja kaevata ja hoida ületalve keldris, jälgides, et muld oleks parajalt niiske. Keldris ületalve hoitud taimed istutatakse uuesti välja pärast öökülmade möödumist.
Mitmeaastasena kasvatamisel saadakse varajasem ja suurem saak.
Mitmeaastasena kasvatamisel saadakse varajasem ja suurem saak.
Kasutatud kirjandus:
Anna-Liisa Enkovaara "101 loodustoodet", AS Medicina 2007;
Leopold Meensalu "500 õpetust köögivilja kasvatamiseks", 1. osa, Valgus 1992;
veebilehe "Rodoaed" blogi: http://www.rodoaed.ee/artisoki-kasvatamine-iluks-toiduks-ja-ravimiks/
Basiilik
 |
| https://www.pinterest.com/pin... |
Basiilik (Ocimum) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv üheaastane (mõne erandiga) maitsetaim, millel on palju liike (ligi 150) ja sorte ning väga pikk ja kirju ajalugu.
Basiilik on pärit Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt, India jumal Višnu olevat ta pühitsenud jumalikuks taimeks. Troopilises Aasias on teda kasvatatud üle 5000 aasta.
Basilikon tähendab kreeka keeles kuninglikku, kuid teisalt sümboliseeris basiilik vanade kreeklaste ja roomlaste jaoks viha- ja nõdrameelsust. Itaallaste arvates on aknalaual potis kasvav basiilik tõendiks, et majaemand oma meest armastab. Põhja-Euroopas on armunud vahetanud truuduse märgiks basiilikuoksi.
Basiilik toidulaual
Basiilikulehti kasutatakse enamasti värskena salatites, kastmetes, tomati- ja juusturoogades, pitsadel, samuti suppides ning marinaadides. Parimad maitseomadused on basiilikul kasvuperioodi esimesel poolel. Ta sisaldab eeterlikke õlisid, mis annavad värsketele lehtedele omapärase maitse ja lõhna.
Kuivatatult basiilikut eriti ei kasutata, sest kuivatamisel tema aroomid hävinevad.
Basiilikuürdist valmistatakse õli kas veeauruga destilatsiooni teel või lastakse ürti õlis tõmmata.
 |
| Basiilikuõli: http://www.tastespotting.com... |
Koostis, raviomadused ja muud kasutusvõimalused
Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on üldlevinud ja enimkasutatud basiilikuliik oma suurepäraste maitse- ja raviomaduste tõttu. Ta sisaldab suurel hulgal eeterlikke õlisid, sh metüülhavikooli, kamprit jpt ning flavonoide ja parkaineid, samuti võrdlemisi palju A- ja C-vitamiini. Vürtsbasiiliku kasutusvaldkond on tohutult lai. Temast tehtud õli kasutatakse peale toidu valmistamise veel naha- ja suuhooldusvahendites, šampoonides, lõhnaõlides ja seepides.
Lehti või õisi võib erinevate vaevuste korral süüa värskena või teha neist teed. Basiilik aitab närvidest põhjustatud kõikvõimalike seedevaevuste puhul. Taime kasutatakse ka migreeni raviks, ta on nn "mõistuse selgitaja", millest on abi rahutuse, ängistuse, hirmude, nukrameelsuse ja teiste ebameeldivate vaimsete seisundite leevendamiseks. Basiilik on kogu närvisüsteemi toonikum, tema abil paranevad keskendumisvõime ja mälu ning öine uni. Ta on ka põletikuvastane, ravib köha, reumat, podagrat, lihasvalusid, alandab palavikku ja tugevdab immuunsüsteemi, suurendab sugutungi ning ravib impotentsust, samuti on ta seotud naiste menstruatsioonivooluse ja -valude reguleerimisega. Põhja-Ameerikas kasutatakse basiilikut ka näiteks seksuaalsuse ja vaimsuse ühendamiseks.
Basiilikuga ei tohiks liialdada raseduse ja rinnaga toitmise ajal, samuti ei sobi ta väikelastele. Liigse kasutamise korral võib ta põhjustada uimasust või liigset erutust ning võib ärritada tundlikku nahka.
Püha basiilik (Ocimum sanctum) on hindude püha ja hinnatuim taim, mida läänemaailm tunneb vähe. Tema kasutusvaldkond on nii lai, et ületab ka ženženni; temast valmistatakse isegi kaelakeesid ning käevõrusid. Kuid pikemalt ma sellel loetelul ei peatu, sest Eestis teda üldiselt ei kasvatata ning hindude jaoks on püha basiilik nii püha, et toiduks nad teda ei kasuta.
 |
| Püha basiilik (Ocimum sanctum): http://gezaomsk... |
 |
| Basiilikud ilutaimena: https://jekkasherbfarm... |
Välimus
Basiilik on üheaastane, 30 - 50 cm kõrgune, püstise kasvukujuga mitmeharuline rohttaim. Lehed on pikarootsulised, elliptilised, karvadeta, terve või hõredahambulise servaga. Õied on väikesed, valged, roosad või helelillad ning asetsevad männastena harude tipus.
Basiilikuid on nii kõrgeid kui madalakasvulisi, hõredaid ja puhmjaid, roheliste ja violetsete lehtedega. Erinevaid basiilikuliike ja -sorte ilutaimedena kasutades saab kujundada lausa suvelillepeenra.
Lisaks on tegu väga hea meetaimega.
Levinumad Eestis kasvatatavad basiilikuliigid on vürtsbasiilik ja sidrunbasiilik (Ocimum x citriodorum), tuntud on ka näiteks pisikeste lehtedega väike basiilik (Ocimum minimum) jt.
 |
| Vürtsbasiiliku sordid 'Genovese' ja 'Red rubine' http://www.motherearthliving.com... |
Kasvatamine
Basiilikuseemned külvatakse märtsis ning seemneid ei kaeta, sest tegu on valgusidanejaga. Idanemiseks vajalik temperatuur on 22 - 25ˇ C ning tärkamiseks kulub umbes nädal. Idulehe faasis pikeeritakse taimed 2 x 2 või 3 x 3 cm kassettidesse ning kui taimed üksteise vastu kasvavad, istutatakse nad 8 - 9 cm läbimõõduga pottidesse.
Mõne nädala pärast näpistatakse taimedel ots kuni kahe alumise pärislehepaarini. See on vajalik külgvõsude kasvatamiseks.
Välja istutatakse taimed juuni alguses või keskpaigas, kui öökülmaoht on kindlasti möödas, sest tegu on väga külmaõrnade taimedega.
Basiilik vajab kasvamiseks sooja ja päikesepaistelist ning tuulte eest varjatud kohta. Muld olgu toitainete- ja huumuserohke ning kergemapoolne ja nõrgalt happeline või neutraalne. Sügisel võiks tulevase kasvukoha ette valmistada, lisades sinna komposti.
Kui basiilikut ei kasvatata just ilutaimena, ei tohiks tal lasta õitsema minna, sest pärast õitsemist ta enam uusi lehti ei kasvata ning kipub kiduraks jääma - siis on ta üheaastase taimena oma elutsükli edukalt lõpetanud ja sureb.
Sügisel võib mõned taimed üles kaevata ja potiga aknalauale tuua, kus tema elutsükkel veel mõne kuu kestab. Väidetavalt küll basiilik talve aknalaual üle ei ela, kuid mina lõikasin oma suve teises pooles pistikust kasvama läinud ja potis talve veetnud vürtsbasiilikult just kaks uut pistikut ja panin vette juurduma. Ka emataim näeb veel üsna kõbus välja.
 |
| Basiiliku juuriajavad pistikud: http://www.spain... |
Basiilikut ongi väga lihtne ka pistikust paljundada.
Selleks tuleb terava noaga lõigata paraja varrepikkusega, ca 10 cm pikkused võrsed
(nagu näha alumisel pildil), eemaldada alumised lehed ning asetada võrsed päikeselisele (kuid mitte lõunapoolsele) aknalauale vette. Vett tuleb paari päeva tagant vahetada ning
2 - 4 nädala pärast on võrsetel juured all ja nad võib pottidesse istutada.
Kahjurid
Basiilik meeldib nälkjatele ja tigudele, ka linnud võivad mõnikord nende lehti ampsata.
Vihmase suve korral võivad basiilikut kimbutada ka jahukaste ja ebajahukaste.
Hea on basiilik istutada tomatite, paprikate, pune, asparaaguse või petuunia lähedusse. Need on nõndanimetatud seltsitaimed ehk basiilik soodustab nende kasvu ja isegi parandab tomati maitseomadusi.
Basiilikule omakorda mõjub soodsalt kummeli ja aniisi lähedus - need taimed
suurendavad tema eeterlike õlide sisaldust.
Basiilikule omakorda mõjub soodsalt kummeli ja aniisi lähedus - need taimed
suurendavad tema eeterlike õlide sisaldust.
Seltsitaimede kohta saab pikemalt lugeda siit: http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/tabel-milliseid-taimi-tasub-korvuti-kasvatada?
Kasutatud kirjandus:
Aili Paju "Aed kui apteek", Valgus 1991;
Katrin Uurman / Tairi Albert / Kaire Talviste "Kodune mahepõllundus", Pegasus 2014;
Sinikka Siippo / Ulla Salo "Meelte ja tunnete taimed", Varrak 2007;
Wikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik;
veebileht "Hingepeegel": http://www.hingepeegel.ee/tee-ise/10-koogivilja-mida-saad-jaakidest-kasvatada/;
eestikeelsete taimenimede register: http://www.ut.ee/taimenimed/taimenimed.cgi?query=basilicum&lang=ld;
veebileht "My Humble Kitchen": http://www.spain-in-iowa.com/2011/07/simple-ways-to-grow-herbs-cheap/#more-1517
Sinu köögiviljade ja maitsetaimede töö on põhjalik ja huvitav. Kuigi seda tööd võiks täiendada ainult maitsetaimede osas (nt: omadused, säilitamine). Üldkokkuvõttes oli töö sisukas.
VastaKustutaArtišokk - huvitav valik. See on meil vähekasvavatud köögiviljakultuur, mis omab välimust, mida samal põllupeenral koos kartuli ja kapsaga kasvatada justkui ei sobikski. Pigem tahaks artišoki ikka ilupeenrasse istutada. :)
VastaKustutaSaagi saamiseks peaks seemned kindlasti varakult ära külvama ja taimed ette kasvatama. Huvi korral võite uurida infot kardi ehk hispaania artišoki kohta.