kristiina aias

Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad botaaniliselt ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, sageli kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrrelistena ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised ja hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Poolvarjulises või varjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Toitaineterikkas, rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks keskmine värihein (Briza media) ja siidpöörised (Miscanthus).

Kõrrelised on mitmeaastased või üheaastased rohttaimed, on ka külmaõrnu püsikuid, mis meie tingimustes käituvad üheaastastena. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, mis esimesel aastal kasvatavad varsi ja lehti ning teisel aastal õitsevad, näiteks roosakas hõberohi (Corynephorus canescens).

Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised harunevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise kasvutüübiga liike, näiteks päideroog (Phalaris arundinacea).
Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest.
Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on väikesed ja tavaliselt silmapaistmatud.

Õisik on hulgaõieline tähk: põistarn (Carex vesicaria). http://faunaflora...

Õisik on hulgaõieline pööris: udu-kastehein (Agrostis nebulosa). http://www...

Kõrrelisi kasutatakse haljastuses ilupeenardel, veekogude ääres, kiviktaimlates, järskudel nõlvadel (kus on keeruline niita), anumates ja mõnikord isegi hekkide asemel. Nad on armastatud taimed, kuna on väga dekoratiivsed, vähenõudlikud ja laialdaste kasutusvõimalustega. Peale selle on mõnedel kõrrelistel ka inimkonna jaoks suures plaanis ülipraktiline väärtus - siia kuuluvad tuntud teraviljad nisu, rukis, oder, kaer, riis, hirss ja mais; samuti eksootiline ehitusmaterjal bambus.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks patagoonia sardhein (Elymus magellanicus) ja paljud aruheinad (Festuca). Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagada tuleb iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Eelistada tuleks varakevadist jagamist, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda.
Hilja õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundilisi kõrrelisi on väga lihtne jagamisega paljundada.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte abil väiksemateks osadeks. Väga suurte kõrreliste puhul tuleb jagamiseks kasutada aianuga või labidat. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning lehti. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse jahedam või pilvine ilm, et kuum päike värskelt istutatud taimedele liiga ei teeks.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel - näiteks aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) 'Variegatus' ja teravaõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora) ‘Karl Foerster’ -, kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel enamasti ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks mitmed stepirohud (Stipa) ja igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens). Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks läbikülmumist. Seemnete külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõnede liikide seemned vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad seemned idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mõnede mitmeaastaste ka kõiki üheaastaseid kõrrelisi, näiteks lakkoder (Hordeum jubatum), suur värihein (Briza maxima) jt. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel mais-juunis avamaale, otse kasvukohale või kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, juunikuus.